Olen kolme lapse ema, abikaasa, projektijuht, vabatahtlik ja kogemusnõustaja Paides.

Esmane kokkupuude vaimse tervise muredega oli, kui elasin üle ootamatu põrna veeni rebendi. Trauma, mis vajas kolme operatsiooni, viis mind koomasse ning jättis lapsed kolmeks nädalaks emata. Lapsed, kellest üks oli alles ühe nädalane.
Peale sellist üleelamist ja arusaamist, kui napp oli mu pääsemine, maadlesin pikalt nii ärevushäire kui ka paanikahoogudega. Kui juba üks hetk tundus, et olen endaga nii palju tööd teinud ja psühholoogide vahet käinud ning elu hakkas normaliseeruma, siis umbes pool aasta hiljem neelas tol ajal mu 8-kuune laps patarei alla, mis söövitas ta söögitorru augu. Kuu aega Lastehaigla intensiivi vahet käies, lootes et mu beebi ellu jääb ning 3 kuud lapse sondiga toitmist, sai küll lapsega kõik korda, kuid minul lõi see taas jalgealuse kõikuma ja vaimne tervis sai taaskord korralikult kannatada.

Kõik need olukorrad mõjusid kõigile pereliikmetele ning lisaks meeletule tööle iseendaga, tuli pakkuda ka tuge teistele lähedastele.

Minu lapsele, kes kõige toimuva ajal oli kõigest 5 aastane, jättis minuga juhtunu väga sügava jälje. Hirm ema kaotada lõi turvatunde kõikuma ja tekitas lapsel ärevushäire, mis jäi talle väga pikaks ajaks.
Minu mees, kellele tuli reaalsuse šokk, kui habras on elu ja ta võib jääda üksikisaks, tõi talle samuti ärevushäire. Nii me siis elasime – otsisime abi ja olime üksteisele toeks.

Tänaseks olen kõigest eelnevast taastunud. Selja taga on väga palju tööd iseendaga ning olen tugevam ja teadlikum kui varem.

Ma ise tundsin puudust kellestki kellega, lisaks psühholoogile, rääkida – mida ma tunnen, kuidas edasi, kas üldse on sellest kõigest väljapääs. Kellestki, kes ütleks, et ta mõistab mida ma tunnen, et on midagi sarnast kogenud ja oleks motivaatoriks ja kaasteeliseks, kuni ma oma väljapääsu otsin. Kahjuks ei teadnud ma sel hetkel, et kogemusnõustajad olemas on. Just selline tugi, mida saab üks kogemusnõustaja pakkuda, oli mulle väga vajalik. See on ka põhjus, miks hakkasin ise kogemusnõustamist õppima. Siiras soov olla toeks teistele kellel on raske.

Ma saan täna olla ise see inimene, kes on sulle kaasteeliseks, mõistab su muret, toetab, jõustab ja otsib koos sinuga sinu ressursid üles.

Natuke veel minust
Vaimse tervise valdkond ei ole minu jaoks lihtsalt töö. See on midagi, millesse ma päriselt usun. Mulle on oluline, et inimene ei jääks oma murega üksi ning et abi küsimine ja abi saamine muutuks järjest loomulikumaks. Seepärast leiab mind tegutsemas päris mitmes kohas.

Olen Peaasi.ee vabatahtlik ning Vaimse Tervise Kohviku koordinaator Paides.

Kogemusnõustajana kuulun AS Järvamaa Haigla rehabilitatsioonimeeskonda ning olen ka Töötukassa koostööpartner, pakkudes kogemusnõustamist vähenenud töövõimega inimestele.

Olen üks MTÜ Vaimne Heaolu asutajatest. Ühing, mis sündis soovist midagi päriselt ära teha oma kodukohas – tuua vaimse tervise teemad inimestele lähemale, suurendada teadlikkust ja aidata kaasa sellele, et neist teemadest saaks rääkida avatult ja häbita.

Aga ma ei ole ainult kogemusnõustaja. Olen ka kooli hoolekogu liige ja kogukonda panustaja. 2025. aastal olin Järvamaal „Aasta vabatahtlik“ nominent. See tunnustus tegi südame soojaks, sest vabatahtlik tegevus on minu jaoks eelkõige võimalus anda oma aega ja kogemust sinna, kus sellest võib kellelegi päriselt abi olla.

Kui minu teadmised, kogemused või lihtsalt kohalolu saab kellegi teekonda natukenegi kergemaks teha, siis tunnen, et teen õiget asja.